BMW AJALUGU

BMW AJALUGU

BMW (Bayerisch Motoren Werke AG) on saksa autotootja,kes on spetsialiseerunud sõidu-,sport-ja maastikuautode ning mootorrataste tootmisele.Peakorter asub Münchenis.1913 aastal asutavad,Müncheni põhjapoolses linnaääres Karl Rapp ja Gustav Otto,sisepõlemismootori leiutaja Nikolaus August Otto poeg,asutasid kaks väikest lennukimootorite firmat.

Pärast Esimese Maailmasõja lõppu oli firma krahhi äärel,sest Versailles`i lepingu järgi keelati sakslastel toota lennukimootoreid,aga just lennukimootorid olid sel ajal BMW ainsaks tooteks.Ent ettevõtlikud Karl Rapp ja Gustav Otto leiavad olukorrast väljapääsu-tehas seadistatakse ümber mootorrataste mootorite tootmisele,hiljem aga tervete mootorrataste tootmisele.

Aastal 1923 väljub BMW tehasest esimene mootorratas R32 1923.aasta Pariisi motonäitusel võitis see BMW esimene motorratas kohe kiire ja töökindla masina maine.1928 aastal omandab firma autotehased Eisenaches (Tüüringis),ning nendega koos ka litsentsi väikevõimsusega auto Dixi (see oli litsentseeritud inglise Austin 7) tootmisele.Selle tootmine algas 1929.Dixi oli esimene BMW toodetud auto.Majandussurutise aegses Euroopas saab väikese litraziga Dixist väga populaarne auto.1933 aastal algas mudeli „303“-esimese BMW kuuesilindrilise tootmine.Just see mudel saab esimesena iseloomuliku radiaatorivõre.Rahva seas tuntud kui BMW neerud või ninasõõrmed.Nendest sai tüüpiline kõikide BMW-de disainielement.1936 aastal lisatakse välja kuulus „328“-üks kõige edukamatest sportautodest.Just selle mudeliga sai BMW 30`te aastate teisel poolel nii palju kuulsust,et kõik järgnevad kahevärvilise märgiga autod võeti vastu kui kõrgekvaliteetsed,vastupidavad ja ilusad autod.1938 aastal saab BMW omale Pratt-Whitney mootori litsentsi.Samal aastal toodetakse kõige kiirem ennesõjaaegne motorratta mootor võimsusega 60hj ja tippkiirusega 210 km/h.1939 aastal tuleb saksa võidusõitja Georg Mayer selle tsikliga Euroopa meistriks.

Alanud sõda paneb lõpu automootorite tootmisele.Prioriteet kandub jälle lennukimootoritele.1944 aastal alustab BMW esimesena maailmas tootma reaktiivmootorit BMW 109-003.Katsetakse ka raketimootoreid.Teise Mailmasõja lõpp sai aga kontsernile katastroofiliseks.Karl Rapp ja ka Gustav Otto,kes polnud kaotanud oma armastust mootorite vastu,otsustavad alustada jälle nullist.Välja töötatakse ühesilindriline mootorratas R24,mida hakatakse töökodades koostama praktiliselt käsitööna.Sellest saab esimene pärastsõjaaene BMW toodang.1951 valmib ka esimene pärassõjaaegne sõiduauto „501“.Aga rahalist edu see ei too.1955 aastal alustatakse mudelite R50 ja R51 tootmist,mis teevad algust uuele mootorrataste põlvkonnale,millel on täieliku vedrustusega veermikuosa,ilmub ka väikese kubatuuriga „Isetta“-imelik sümbioos mootorrattast ja autost.Kolmerattaline auto uksega,mis avaneb ette,sõidusuunas,sai populaarseks pärastsõjaaegsel Saksamaal.Ent sellele järgnenud suuremate limusiinide tootmine ja sellega kaasnenud firma kulud viisid ettevõtte krahhi äärele.

Ümberehitades kapitali struktuuri,suudab BMW oma tegevust siiski jätkata.Kolmandat korda alustab firma nullist.1956 aastal loob disainer Albrecht Graf Hertz sensatsioonilise auto-sportliku iluduse.BMW 507-t pakutakse nii rotsterina kui ka kõva katusega.Kaheksasilindriline 3,2 liitrine alumiiniummootor võimsusega 150hj viis auto edasi 220 km/h.Kokku müüdi selliseid mudeleid 1956-1959 aastatel 252 tükki.Täna on see üks rariteettsemaid ja kallimaid kollektsioonautosid.

1959 aastal õnnestus kontsernil uue mudeli BMW 700 abiga,millel oli õhkjahutussüsteem,vältida sisemist kriisi ja panna aluse margi edukusele tervikuna.

1962-mudeli 1500 kontseptsioon-kerge,kompaktne,sportlik ja neljaukseline auto,mis võeti turul vastu sellise vaimustusega,et tootmisvõimsus ei suutnud rahuldada nõudlust.1966 aastal esitleti esmakordselt kaheukselist autot 1600-2.Sellest sai alus eduka seeria tootmisele mudelitest 1502 kuni turbomootoriga 2002-ni.Uue klassi edukus aitas kaasa kogu mudeliterivi arendamisele.BMW kontsern sai lubada omale taas 1930-te traditsioone ja alustada kuuesilindriliste mootorite tootmist.1968 aastal toimus mudelite 2500 ja 2800 esmaesitlus,mis lubasid BMW-l taas astuda ettevõtete hulka,mis toodavad suuri sedaane.Sellisel moel said 1960-dad kõige edukamas kogu ettevõtte senises ajaloos.

1970-el aastatel ilmuvad turule esimesed autod BMW kuulsatest seeriatest:3-seeria,5-seeria,6-seeria ja 7-seeria.Viienda seeria tootmisega sai alguse põhimõtteliselt uue põlvkonna BMW.Kui varem oli tootja saanud edu sportautode nišis,siis nüüd võttis ta kindla koha ka mugavate sedaanide segmendis.Kupee 3,0 CSL,mis võidab 1973 a. kuus Euroopa meistritiitlit,aitab BMW-l saavutada suurt edu.See kupee peitis endas suurt hulka tehnilisi uuendusi.

1977 aastal toimub luksklassis uus edasiminek.7-seeriaga lõppes põhimõtteliselt kõikide BMW seeriate uuendamine. 1968 a. sai BMW M3-st kõige edukam ringrajavõidusõitude auto maailmas.Kompaktset kaheukselist mudelit toodeti paralleelselt nii seeriatootmisse kui ka autospordi jaoks.Järgneva viie aasta jooksul domineeris BMW M3 võidusõitudel.

1987 aastal uus rotsrer,mis oli algselt mõeldud eksperementaalmudeliks,jätkas 30-te ja 50-te BMW rotsterite traditsioone.BMW Z1-e ehitati 8000 eksemplari ja sellest sai super-kaasaegse tehnoloogia edasikandjaks.Selle auto aerodünaamika oli samuti kõrgeimast klassist.1987 aastal võtab BMW ühena esimestest maailmas kasutusele elektroonilise mootorivõimsuse reguleerimise võimaluse.

1990 a.-uus unistuste kupee: BMW 850i.Selle elegantse luksklassi kupee südameks sai 12 silindriline mootor,mis sõna otsese mõttes võis suvalistelt pööretelt autot lihtsalt aedsi tulistada.Täiesti uus integraalne tagasild oma kordumatu olemusega ühendas endas sportlikku kvaliteeti ja kõrget mugavust. 1990-te alguses tulevad turule kompaktsed sportkupeed 3-seeriast ja 8-seeriast.

1995 aastast saavad kõik BMW-d baasvarustusse turvapadjad eesistuvale reisijale ja ärandamisvastase mootoriblokeerumissüsteemi.Sama aasta märtsis lastakse tootmisesse 3-seeria universaal (touring).Uus mudel ei erine mitte ainult kaasaegse disaini,vaid ka kõrge värskema tehnika poolest.

Samal aastal debüteerib ka uus 5-seeria BMW.Selle väljatöötamise põhiline idee oli harmaaonilise kontseptsiooni leidmine.See eristub oma moodsa disaini ja tipptasemel tehnika poolest:esimest korda autotootmise ajaloos sai kogu veermiku osa peaaegu alumiiniumist.

1996 aastal ilmub BMW Z3 ja 7-seeria saab esimest korda diiselmootori.Unikaalne süntees dünaamilisusest ja klassikalisest disainist kujutab andast suurepärast kontseptsiooni.BMW Z3-st sai bestseller.Uus tehas Spartanburgis ei jõua kõiki tellimusi täita. 1997 aastal esitles BMW unistuste autot,asjatundjatel südame kiiremini põksuma.Rotster M kehastas endas puhtatõulist sportautot,nagu mitte ükski BMW seda varem teinud polnud.Tema 321 hj-ne mootor M3 garanteerib haarava sõidu. 1998 a. kevadel debüteeris eduka 3-seeria sedaanide viies põlvkond.Ümbertöötatud olid pea kõik detailid,see ei paku mitte ainult kordumatut välimust,aga ka uut vedrustuse tehnoloogiat ja oma klassi parimat ohutusstandardeid.

1999 a. alguses debüteeris BMW X5,mis sai esimeseks Sportlikuks Aktiivse Puhkuse autoks (Sport Activity Vehicle): oma unikaalse välimuse ja elegantsuse ning praktilisusega avab see uued mõõtmed läbivusele. Ning veel üks esimene koht: BMW Z8,võimas sportauto,mis tähistas oma esmaesitlust 1999 aastal.

1999 aastal valmistas BMW üllatuse kõigile autoentusiastidele Frankfurti autonäitusel,esitledes seal futuristlikku Z9 Gran Turismot.

Tänasel päeval BMW,mis alustas väiksest lennukimootori tehasest,tootab oma toodangut viies tehases Saksamaal ja kahekümne kahes tütarettevõttes,mis on laiali pillutud kogu maailmas.See on üks vähestest autofirmadest,kes ei kasuta tehastes roboteid.Kogu koostamine käib konveieril ainult käsitsi.Sealt väljudes toimub ainult kompuuterdiagnostika auto üldparameetrite installeerimiseks.

BMW varuosad kõikidele mudelitele Eestis

Lugege ka BMW mudelite kohta:

Autoriõigus
Kõik õigused kaitstud. Kõik selle Veebilehe tekstid on kaitstud iParts OÜ autoriõiguse ja intellektuaalomandi õigustega. Neid materjale ei või ilma iParts OÜ kirjaliku loata reprodutseerida, levitada, muuta ega teistele veebilehtedele postitada.